HÜVASTIJÄTUKIRI EMALE JA ELAGU TINGIMUSTETA ARMASTUS!

Lõpuks on hingel kerge, sest 27. mail saatsin oma bioloogilisele emale ametliku kirja, mis muudab kõik. Minu jaoks. Meie jaoks. Küllalt on küllalt!
Olen palju aastaid elust elanud teadmise ja arvamusega, et haua ääres kedagi taga nutta või tegemata tegusid ja rääkimata juttusid kahetseda ON LIIGA HILJA!
Enne, kui hakkan siin südant puistama ja võtan ennast alasti, minge ja kallistage kõiki, kes teie pereelus on teie jaoks aega leidnud, ära kuulanud, lohutanud kui on raske. Olgu need siis emad, isad, tütred, pojad, onud, tädid või kes iganes.
Järgmine soovitus: eemalduge kõigist ja kõigest, mis või kes teid ära kasutab, hingerahu ja tervist rikub ja ärevust tekitab!!! Olgu need kes või mis tahes!

MA VÕTAN VASTU VABANDUSED, MIDA MA KUNAGI EI SAANUD
JA ANDESTAN TEOD, MILLEDE EEST SA KUNAGI EI OLE VABANDANUD

Lugupeetud! (ehk siis minu bioloogiline ema, nime ei maini)

Ma tänan, et pärandasid oma korteri minu vennapojale.

Olgu siinkohal öeldud, et 20 aastat oli see pärandatud mulle.
Sellega vabastasid meid kogu vastusest, mis oleks meile langenud.
Meil langes suur koorem õlgadelt.
Tundsime suurt vastutustunnet. Sest õigustega kaasneb alati ka kohustused ja vastutus.

Emotsionaalselt on see koht (ja ka meie suhe) olnud küsitav, pingeline ja samas väga vastutusrikas.
Selle korteriga seondub meile palju raskeid asju. Seega on kergendus suur!

Ma ei saa kuidagi unustada fakti, et seal samas KELDRIS poos ennast üles mu ainus vend Raivo. Fotol on ta paremalt esimene, noore võistlustantsijana. Keskel meile kõigile tuntud Almer Jansu.

Kas sa kujutad ette pilti, et mulle helistatakse hommikul, kui sina oled oma sõbranna poole läinud, et mu ainukene vend on sinu keldris ennast üles poonud. Helistaja oli sinu naabrinna.

Ma nägin oma venda, keel suust väljas, su kastide ümbert võetud peene nööriga üles pooduna lihtsalt keldriukse lukutaba jalaga eemale tõugates. Mul on see pilt siiani silme ees kui oma mõtetega sinna satun.

Karjusin ja röökisin teda äratada püüdes. Siis tuli see, mis jookseb nagu film su slme ees - politsei, surnuauto, must kott ja auto surnukuuri.

Sel päeval viskasin puruks KÕIK oma kodus olevad purunevad asjad. Kõik taldrikud, klaasid, kõik mis purunes! Ahastuses. Meeleheites. Kahjuks ei toonud see teda tagasi...lihtsalt kergem oli.

Kas sa tead inimene, mis tunne on korjata meie paljuski Raivo ehitatud maamajast musta kotti oma 3,5 aastat noorema ainukese venna asju vana-aasta õhtul?
Elasime temaga koos palju läbi kui sina meid teise linnaotsa kolisid ja tantsima hakkasid
Mina 18 aastane ja täisrase, mees sõjaväes, ja tema alaealine, alustasime koos oma iseseisvat elu.

See oli mu ainuke vend RAIVO, kes hävitas ennast, TULEMATA ÜLESSE OMA EMA JUURDE.
Sina arvad, et see oli TEMA PROBLEEM, MINA ARVAN, ET SUURELT OSALT SINU!
Sind pole kunagi olemas olnud, KUI MEIE ELUS ON TÕSISED PROBLEEMID!
Oleme lihtsalt tahtnud OMA EMAGA rääkida...
Raivo EI SAANUD SELLEST MITTE KUNAGI ÜLE ja sa tegelikult tead seda.

Ma ei saa midagi sinna teha, kui ta minuga rääkimas käib.
Midagi pole teha- mul on side siit ilmast lahkunutega. On alati olnud- vot olen selline kiiksuga. Rääkimata sellest, et tajun tulevikku. Mõnikord hoian isegi toolist kõvasti kinni, olen hulluks läinud või!? Mida siis teha? Kutsuda hulluauto? OI EI! See on olemas ja väga toimiv!
Raivo EI andestanud sulle kunagi ja pöörab hauas külge, teades, kui toredat, armastavat ja sõbralikku vanaema sa tema pojale esitled.
Olgu märgitud ka see, et su üheski su üheksakümnest perekroonika albumist EI OLE SUL FOTOT kus sa oled pildi peal oma kahe täiskavanud lapsega!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Mina suutsin sulle andestada ja see on ju tore.

Aga nüüd on asjad teisiti- ka mulle on ennekõike tähtis  MINU rahu, MINU tervis ja MINU heaolu. Olen seda õppinud sinult!!! AITÄH! MINA, MINA, MINA..................................

Mul on väga heameel, et selle korteri sulle andsin, mille sa EVP-de eest siis erastasid.
Ja sellepärast, et suutsin seal remondi teha, mitu korda tuttuue auto teile osta ja võimaldada teile 20 aastat Kuldset vanaduspõlve, andes teile oluliselt rohkemat kui kohustus oleks nõudnud.

Olin sellega korteriga emotsionaalselt seotud, kuna see oli minu esimene kodu. 
Olen sulle väga tänulik, et see toimus praegu ja mitte siis, kui müüsime oma maja.
Siis oli väga raske hetk, mis kõhu alt õõnsaks võttis, kuna alustasin oma elu juba 18 aastasena selles samas OMA isiklikus korteris ja siis olnud üldse kerge üldse kerge asuda elama rendipindadele.

Tuli meelde kuidas me Raivoga pidime sinu ees põlvili tühiste asjade pärast andeks paluma või et kui sa käskisid meil oma elukaaslast ISANDAKS kutsuda ja rääkimata sellest, et me tegime kõik kodutööd, koorisime kartulid ja hakkisime seakamarad, poleerisime läikiva polüester mööbli kõik pinnad ja klaasid millede taha sa olid asjad kaunilt asetanud...
Üks nädal pesi üks KÕIK nõud ja teine nädal teine...Olime teenijad sinu elus.
Telekat EI tohtinud käima panna, külmkappi puutuda ja muidugi rääkimata grammofonist...
SEE LÕI MINU JA HÄVITAS RAIVO! 

25 aastat oled sa olnud toredaks ja armsaks emakeseks su pojakesele, minu eksmehele, kes on mind julmalt peksnud, lõualuu paigast ära löönud ja peaaegu ära kägistanud, kui ma ei teinud alati või otsekohe seda, mida tema tahtis ja õigeks pidas. Pidime aastaid kuulama lugusid ja vaatama pilte teie toredatest kohtumistest ja pidudest. Samas ei tohtinud ma suu sisse võtta oma bioloogilise isa nime, kuna ka tema kasutas füüsilist vägivalda sinu vastu...
Mõnikord, mõnedel hetkedel, saan ma tast aru... oma isast.

Jälle need minu sisekaemused. Ärkan hommikul üles ja tean midagi.
Teadsin juba paar aastat tagasi, et tuleb selline seda situatsioon. Et võib tulla tervise probleem, mis teeb viienda korruse korteris elamise keeruliseks. Nüüd on see käes - äsja vahetatud puusaliiges ja korter 5 korrusel. Veel 2 kuud tagasi kilkasid mulle, et vot kui tore- meie igapäevane trenn...
Hakkasin sulle peale käima, et teil tuleb korter ära vahetada võimalikult ruttu. 

Sellest tuli ka mu kirglik ja isegi agressiivne soov teostada mingi korterivahetus, maja ost vms.
Olin nõus selle alla panema suure hulga raha! Muutusin vaenlaseks!
Just sina tegid mulle selgeks, et sellel EI ole mingit mõtet ja sa EI soovi seda. AITÄH SULLE!
Sina aga assotseerisid seda ilmselt sellega, et tahan korterit kätte saada ja teid sealt välja vms. KURB! 

Olen piisavalt rikas ja korter kui kinnisvara ei ole mulle mingi väärtus ega eesmärk. Võin osta endale uue ja ilusa korteri ülehommepäev. Täna olen ma väga rahus sellega, et ma seda teie jaoks ei teinud!

Käin tihti teadjanaiste käes asju küsimas ja oma tundeid ja tajusid kontrollimas.

Üks Eesti tuntumaid "nõidasid" (muide- olin juba Kaika Laine tüdruk, sest vajan abi kui asjad hulluks lähevad) ütles mulle kohe ESIMESEL KORRAL, et Gerli- sul EI OLE EMA!
Sa isegi ei tohi teda sedasi kutsuda, sest ta reedab su igal ajal ja esimesel võimalusel.
Aga mina mõtlesin - EMAD EI REEDA!!!
Igatahes tulin sealt välja mokk töllakil, sest seda infot oli raske uskuda.
Ja samas- see toimub ju... ja on toimunud kogu aeg. 

Võib-olla oled panustanud sellele, et olen vaimne inimene, kellel sees püüe alandlikkusele ja alati valmis ohverdama- ennast, raha, pühendumist või mida iganes.

Piibel käsib - AUSTA OMA VANEMAID ja ma austan sind. Punkt.

Imetore, et olen oma elus suutnud paljud asjad teisiti teha ja seda just tänu sinu eeskujule!
Minu lapsed pole pidanud koristama, nõusid järjepanu pesema jms. Neil oli sohver ja majapidaja.

AINUKENE mida me neilt soovisime, et nad mõtleks välja kes nad olla tahavad ja mida teha tahavad!

Ja vot hakkas tulema- tahan kitarri õppida! Aga palun! SIIN ON TEILE KITARRID! VÕI SÜNTESAATOR! VÕI MÄESUUSAD JA LUMELAUAD! VÕI SURFILAUAD! Või RAHA maksta breiktantsu tundide, salsa tundide eest või milleni te kujutlus veel küünib.

SINA arvasid, et rikume lapsed ära. AGA!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Õige pea algas see:"MA TEEN ISE ENDALE SÜÜA(JA PESEN NÕUD KA) MA SÕIDAN ISE BUSSIGA TRENNI! KORISTAN ISE OMA TOA kui mustusest kõrini saab! MA TEEN ISE, ISE, ISE!!!"
Jah, olen kõike võimaldanud ja lubanud oma lastele, mis mulle keeatud oli. Näiteks kergejõustiku trenn, sulgpall jne. Kui mina trennis käin siis kes koristab ja kartuleid koorib?

Sest usun, et lapsed õpivad meie tegudest, mitte sõnadest, ammugi mitte käskudest ja piirangutest!!!
Need võivad nad ühel hetkel ainult purustada!!!

Olen palju aastaid sinuga tegelikult kõndinud kui noateral. 

NÜÜD AITAB!!! Hüvasti ja tänan!

Siit edasi elagu ILMA ETTEKIRJUTUSTETA ARMASTUS MINU ELUS!!!